"Vahepealsed"

Ma arvasin juba ette, et sellel filmil on happy ending. Ma teadsin, et need mehed ja naised leiavad üksteist ja lõpuks nad jäävad kokku, aga ma lihtsalt ei teadnud, kuidas see täpselt juhtub. Seda ma arvasin ära, et laeva peal Willist ja Allisonist saab paar, Jayst ja Janest saab paar, et Neilist ja Lisast saab paar, aga Simoni kohta ma ei osanud midagi arvata. Vahepeal ma tõesti uskusin, et ta jääb Corliga kokku, aga laeva peal sain ma aru, et Lucy on Simoni jaoks see õige. Nüüd oli ainult küsimus, kuidas ta Lucyle seda ütleb. Üsna ette aimatav oli see, et Simon hakkab Lucy juurde jõudmiseks kalda poole ujuma ja tahab Lucylt vabandust paluda. Kuid seda ma ei arvanud, et helikopter tuleb Simonit uppumissurmast päästama. See oli kindlasti midagi uut. 

Filmis oli ka vihjeid, et film lõppeb nii nagu ta lõppes. Esiteks, kõik sai alguse klubis, kus olid nemad esimesed inimesed. Mingi hetk said mehed ja naised said omavahel tuttavaks. Willile hakkas Allison meeldima juba alguses, aga Allison oli suhtes. Tasapisi hakkas Willi ja Allisoni suhe arenema ja "kuumenema". Eriti oli seda näha siis, kui seltskond otsustas paljalt ujuma minna. Allisonil ja Willil vahel oli selline eriline "moment". Ja korraga tuli see, mida Will sisimas oli tahtnud. Allison võttis Willi käest kinni ja pani ta käe oma rinna peale. See oli ilmselge vihje, et midagi nende vahel on. 

Jane võlus Jay ära oma huumorisoonega. Alguses ma ei uskunud küll, et neist kahest midagi saada võib, aga näe, noored leidsid üksteist.

Neili ja Lisa suhe oli ka etteaimatav, nad nägid isegi sarnased välja ja käitusid ka samamoodi.

Simoni ja Lucy suhte esimesed märgid oli näha juba klubism, kuid Simonit ei huvitanud mitte keegi, peale Cori. Kuid kui nad ujumas olid, siis oli nende vahel ka eriline "moment", kuid see sai kohe rikutud. Ilmselt Simon sisimas tundis midagi, aga ta ei tunnistanud seda endale või ta ei olnud oma tunnetest siis veel teadlik.

Lõpp oli väga uutmoodi, aga sama ka armas.

"Seenelkäik"

Ütleme nii, et üks parimaid Eesti filme. Põhimõtteliselt terve film sai naerdud. Naljakaks tegi selle filmi need inimesed ja juhtumid, aga ka absurdsus ja Eesti valitsusest sarkastiliselt rääkimine. Kõike oli parajas koguses. Tavaliselt on nii, et Eesti komöödiafilmides kiputakse kõige sellega liialdama, aga selles filmis oli kõike piisavalt. 

Filmi tegelased olid eriti sümpaatsed ja toredad. Paljud tegelased kehastasid või meenutasid teatud tüüpe inimesi just Eesti ühiskonnas. Aadu Kägu oli selline saamatu mees, kes sõltus paljustki oma naisest. Nagu Viive metsasteenis ütles, et metsaski ei saa sinust rahu. Kuid just pressikonverentsil meenutas Kägu peaminister Andrus Ansipit. Oma kehahoiaku, oleku ja kõneviisiga. Samas oli ta ka selline tavaline Eesti poliitik, kes kipub varjama ja valetama asjade kohta. Lahe kuju oli ka Säk, kes oli niisama äge vend ja sageli ei jaganud toimuvast maad ega mütsi. Kuid kui oli käes oluline hetk, kus oli vaja kainet ja selget mõistust, tuli ta lagedale heade lahenduste ja ideedega. Ma arvan, et Säk kujutaski endast sellist tavalist Eesti inimest, kes sageli ei saa ka aru, mis toimub, aga kui vaja, siis tegutseb. Hästi oli esile toodud ka Üllar Saaremäe tegelane. Selline debiilik. Inimene, kes ei usu, mida talle räägitakse ning jääb enda arvamusele truuks. Selliseid inimesi on Eesti ühiskonnas küllaga. Minu arvates oli selle debiiliku osa väga hästi välja toodud. Tähendusrikkas roll oli ka Aadu Käo sibil Villu Koobaltil. Koobalt üritas ju kõike kinni pätsida, et mitte mingil juhul ei kaotaks Kägu inimeste poolset poolehoidu. Koobalti tegelasele sarnaseid inimesi on ka ju Eesti ühiskonnas piisavalt eriti just poliitikute seas. Üldse mulle meeldis see, et poliitikat ja Eestit juhtivaid inimesi ei mainitud ega kujutatud filmis otseselt. Seda oli tehtud nn "ümber nurga", nii saab iga vaataja ise mõelda, keda võis keegi kujutada. 

Hea koht oli ka see, kus Viive, Kägu ja Säk olid sõjaväe juures. Neist tehti kohe pilapilt ja kirjutati midagi naljakat, aga samas mitte midagi ütlev infot juurde. Eestis on ju ka nii. Eriti just Elu24 portaalis. Kirjutatakse sellest, millest tegelikult teadlikult ei olda.

Rahule jäin ma kaameratööga. Väga hästi oli filmitud. Eriti just kaklusstseen majas ja Aadu eksimine metsas.

Meeldis ka süžee. Film rääkis peamiselt ära eksinud inimestest ja tegevus toimus ka enam jaolt metsas. Kuid kordagi ei tüüdanud see ära ega polnud sellist momenti, et oleks igav hakanud. Sageli on filmide puhul see, et sellised korduvad tegevused/tegelased tüütavad lihtsalt ära. Selles filmis aga mitte. Sellepärast ma olen eriti rahul filmiga ja uhkeks teeb tunne, et eestlased on selle filmi teinud.

Näitlejatööga jäin ma väga-väga rahule. Kõik näitlejad kujutasid tegelaskujusid väga täpselt ja põhjalikult. Eriti meeldis Raivo E. Tamm, kes mängis saamatut ja sageli segaduses olevat meest väga hästi välja. 

Kokkuvõttes oli film väga-väga hea.